2001. aasta suvel avas Läänemaa Muuseum aadressil Haapsalu, Väike-Viigi 10-2 Cyrillus Kreegi elu ja loomingut tutvustava ekspositsiooni - Cyrillus Kreegi Kortermuuseumi. Nimetatud majas Viigi kaldal elas helilooja aastatel 1939 - 1962. Seal on loodud ka enamus tema heliloomingust.
Cyrillus Kreeki (1889-1962) teati ja teatakse kooriteoste loojana, omaaegsed läänlased märkasid teda kohaliku kontsertelu energilise juhina ning arvukad õpilased Haapsalus ja Tallinnas oskasid temas näha head ja omapärast pedagoogi. Ent suurem osa Kreegi loomingust ja tegevusest jäi kaasaaegsete eest varjule ning ehkki tänaseks on mõndagi avalikkuse ette toodud, jääb osa maestro elust küllap alatiseks tundmatuks. Kreegi tähtsaim “salategevus” oli vaimuliku muusika komponeerimine, eelkõige vaimulike rahvaviiside seaded ja koraalikaanonid. Helilooja kirjutas vaimulikku muusikat kogu loomeaja vältel, kõige intensiivsemalt 1930. aastatel ja 1940. lõpul-1950. aastate esimesel poolel (!). Samas oli avalikkusele teada, et Kreek suhtus kirikusse jahedalt ja tõrjuvalt.
Teine valdkond, mis Kreegi eluviisist varjatuks jäi, oli tema pidev vaimne enesetäiendamine. See, et Kreek kuulas alates 1928. aastast päevast päeva raadiost klassikalise muusika kontserte ning teadis muusikaajaloost, heliloojatest ja nende teostest aukartustäratavalt palju, ilmneb tema päevaraamatutest ja märkmetest.
Kolmas varjatud ala oli Kreegi tõsine loodushuvi. Aastakümnete vältel märkis ta tabelitesse oma tähelepanekud rändlindude tulekust ja käitumisest ning puude ja lillede õitsemisest.
(Autor: Anu Kõlar - Eesti Muusikaakadeemia, ekspositsiooni koostaja)
