english russian

Cyrillus Kreegi korterimuuseum

Cyrillus Kreegi kortermuuseumi Info

Cyrillus Kreegi kortermuuseum asub Haapsalus, Väike - Viigi 10-2.

Muuseum avatud: K-P 14.00-18.00 (01.06.-31.08.2010)

Pileti hinnad Cyrillus  Kreegi kortermuuseumis (alates 19. jaanuar 2009):
    * Täiskasvanu 25.-    1.60€
    * Üliõpilane 20.-          1.28€
    * Õpilane 10.-              0.64€

Sooduspilet gruppidele 10 inimest 200.-    12.78€

Tasuta on õigus  Cyrillus Kreegi kortermuuseumi külastada muuseumitöötajatel, väikelastel vanuses 0 – 6a, õpilasgruppide saatjatel (10 õpilase kohta 1 saatja tasuta).

Erinevate õppeprogrammide kohta kehtib eraldi hind iga programmi kohta.
Väljaspool ametlikku muuseumi külastusaega lisatasu 150.- (9.59€).


Kuna näituseruumid pole suured, siis gruppide puhul on vajalik eelregistreerimine. Soovi korral pakutakse tassike teed või kohvi, mille eest eraldi tasuda ei tule. Kuulata saab C. Kreegi muusikat.

 

Kontakt

Cyrillus Kreegi kortermuuseumi

tel 473 7065

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Muuseum

Olete oodatud tutvuma tähtsaima Läänemaalt võrsunud helilooja kortermuuseumiga!

2001. aasta suvel avas Läänemaa Muuseum aadressil Haapsalu, Väike-Viigi 10-2 Cyrillus Kreegi elu ja loomingut tutvustava ekspositsiooni -  Cyrillus Kreegi Kortermuuseumi. Nimetatud majas Viigi kaldal elas helilooja aastatel 1939 - 1962. Seal on loodud ka enamus tema heliloomingust.

Cyrillus Kreeki (1889-1962) teati ja teatakse kooriteoste loojana, omaaegsed läänlased märkasid teda kohaliku kontsertelu energilise juhina ning arvukad õpilased Haapsalus ja Tallinnas oskasid temas näha head ja omapärast pedagoogi. Ent suurem osa Kreegi loomingust ja tegevusest jäi kaasaaegsete eest varjule ning ehkki tänaseks on mõndagi avalikkuse ette toodud, jääb osa maestro elust küllap alatiseks tundmatuks. Kreegi tähtsaim “salategevus” oli vaimuliku muusika komponeerimine, eelkõige vaimulike rahvaviiside seaded ja koraalikaanonid. Helilooja kirjutas vaimulikku muusikat kogu loomeaja vältel, kõige intensiivsemalt 1930. aastatel ja 1940. lõpul-1950. aastate esimesel poolel (!). Samas oli avalikkusele teada, et Kreek suhtus kirikusse jahedalt ja tõrjuvalt.

Teine valdkond, mis Kreegi eluviisist varjatuks jäi, oli tema pidev vaimne enesetäiendamine. See, et Kreek kuulas alates 1928. aastast päevast päeva raadiost klassikalise muusika kontserte ning teadis muusikaajaloost, heliloojatest ja nende teostest aukartustäratavalt palju, ilmneb tema päevaraamatutest ja märkmetest.

Kolmas varjatud ala oli Kreegi tõsine loodushuvi. Aastakümnete vältel märkis ta tabelitesse oma tähelepanekud rändlindude tulekust ja käitumisest ning puude ja lillede õitsemisest.

(Autor: Anu Kõlar - Eesti Muusikaakadeemia,  ekspositsiooni koostaja)

 

Täname!

Cyrillus Kreegi kortermuuseum sündis tänu maja (Väike-Viigi 10) omaniku Luule Sander-Victorini ja maja hooldaja Evi Süsi initsiatiivile. Ekspositsioon valmis tänu muusikateadlasele Anu Kõlarile. Värvilahendused ja ruumi kujunduse on teinud disainer Ene Ammer.

Konsultatsioone andis ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Sponsoriteks olid Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali ekspertgrupp ning Hasartmängumaksu Nõukogu. Suur tänu neile kõigile!