Oskar Kuningas, 1987. Töörahva Lipp, 06.01.
Pidanud pikemat aega apteekriametit ja üle elanud ka esimese maailmasõja vintsutused, tundis kirjanikuna juba laialdast tunnustust leidnud Oskar Luts 1920-ndate aastate algul vajadust pikemate suvepuhkuste järele. Nii valiski ta üheks selliseks puhkepaigaks Haapsalu, kus ta lootis abi leida ka teda vaevanud reuma vastu.
Haapslaus töötas tollal õpetajana nimekas koolikirjanik ning ilukirjanduse tõlkija Madis Küla-Nurmik (1890-1969), kellega O. Luts oli tutvunud juba 1920. aastal Tartus, nähtavasti seal toimunud õpetajate täienduskursuste ajal. M. Küla-Nurmik ongi talletanud kirjaniku Haapsalu-suvede kohta mitmeid mälestuskilde.
Esmakordselt saabus O. Luts koos perekonnaga Haapsallu 1921. aasta suvel, leides töötamiseks sobiva vaikse korteri lossipargi läheduses. Oma reumat ravis ta siinsetes mudavannides. Muidugi nõudis perekondlik suvitamine täiendavaid kulutusi, milleks tuli raha teenida sulega.
Töötamiseks kasutas Luts harjumuspäraselt hommikutunde. Kõnealusel suvel kirjutas ta suure mõnuga satiirilist jutustust "Vähkmann ja Ko. ehk majanduslik tõus". M. Küla-Nurmik iseloomustab seda teost tabavalt: "Sõjajärgsed aastad soetasid mitmekaliibrilisi äriðaakaleid. Nöörimised, marodeerimised, sahkerdamised, altkäehanked, siis meeletu priiskamine, kombelõtvus, boheemitsevad kunstijüngrid — Lutsul oli, millest kirjutada! Ta "Vähkmann" otse särtsub vaimukusest." Jutustus ilmus algul "Päevalehe" joone all ja järgmisel aastal Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisuse väljaandel ka eri raamatuna.
Suvel 1922 valmis O. Lutsul Haapsalus vesteline jutustus "Tulilill", mille üheks põhimotiiviks on kurtmine Tartu kehvade üürikorterite üle, mis häirisid loomingulist tööd. Parajasti oli Haapsalu helilooja Cyrillus Kreek tagasi jõudnud muusikateaduslikult matkalt Hiiumaale, tuues fonograafirullidel kaasa kogu rahvaviise ja sealse kuulsa Torupilli-Jussi pillilugusid. M. Küla-Nurmik viis O. Lutsu C. Kreegi juurde neid lindistusi kuulama. Selle seiga on kirjanik põgusalt ära märkinud ka oma "Tulililles".
Läbisõidul peatus tollal Haapsalus ka keeleteadlane Johannes Aavik, kes oli kümmekond aastat varem Lutsu "Kevade" ilmumise järel ühena esimestest avaldanud teose kohta tunnustava arvustuse. Nende siinne kohtuminegi möödus sõbralikus õhkkonnas, nagu tõendab üks foto, millel näeme O. Lutsu koos J. Aaviku ja M. Küla-Nurmikuga.
"Tulilill" ilmus raamatuna alles 1924. aastal Tallinnas. Vahepeal oli M. Küla-Nurmik oma algkoolidele mõeldud lugemikus avaldanud valitud palu ka Lutsult. Kõnealused lugemikud olid tollal eriti laialdaselt tarvitusel just Põhja-Eesti koolides, Läänemaa kaasaarvatud. Kahe kirjamehe sõprus aga jätkus ka M. Küla-Nurmiku Tallinna asumise järel, kus ta muu seas tegeles lastekirjanduse kirjastuses "Pääsuke" toimetajana. "Pääsukese" "Laste jututoa" sarjas ilmus 1925. aastal O. Lutsu jutustus "Lauka poiste ootamata teekond", mis trükiti Haapsalus M. Tamvergi trükikojas. Küllap mõtles autor seda illustreeritud raamatukest käes hoides tagasi ka oma Haapsalu-suvedele.
