Ülla Paras, 2002. a.     

Carl Russwurm oli matemaatika, keele, ajalooõpetaja, kooliinspektor, ajaloolane, etnograaf, polüglott, kirjanik, estofiil, rahvamees — mees nagu orkester.

Noore Carli eluraja algus
Samal 1812. aastal, mil Heinrich von Bock Haapsalus merre esimesed supelmajakesed oli jõudnud ehitada, sündis Lübecki lähedal Ratzeburgi linnakese toomkooli rektori peres 25. novembril poisslaps, kes sai nimeks Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. Carl oli esiklaps, peale tema sündis perre veel kolm poega ja üks tütar. Nagu lugupeetud rektori pojale kohane, lõpetas Carl Ratzeburgi toomkooli ja õppis edasi teoloogiat esialgu Bonni ja siis Berliini ülikoolis. Õigupoolest huvitas Carli teoloogiast enam ajalugu, eriti arheoloogia. Berliinis pühendas ta ennast aga kõige enam keeleõpingutele. Nagu saksa tundengile tavapärane, oli ka noor Carl Russwur korporant, kuuludes ühendusse “Arminia”. Korporatsioon ei olnud vaid niisama kooskäimiskoht. Oli kokku lepitud, et vaheldumisi räägitakse ainult ladina, kreeka, heebrea, araabia või kopti keeles. Niisiis oli tegemist väga intelligentse ja teadusjanuse seltskonnaga. 19. sajandi algus oli Saksamaa rahvuslik ärkamisaeg. Ärksa tudengina kandis ka Carl Russwurm vesti all must-puna-kuldset linti, millest hiljem said Saksa riigi lipuvärvid, kuid tol ajal oli selle trikoloori kandmine keelatud, isegi karistatav. Carli vastu esitati just sellesama lindi kandmise pärast kaebus ülikooli kohtusse. Juhtkond määras süüdistatava tudengi koduaresti, nii kauaks kuni kohtuasi lahenduse leiab. Kohtuasi aga venis kuude viisi. Carl kirjutas palvekirja, et kohtuasi kiiremini läbi vaadataks, kuna tema õpingud ja ka tervis kannatavad selle läbi. Ülikooli kohus vastas kirjale sellega, et saatsid kooli teenri, kellega koos kohtu all olev tudeng võis loengutes käia ja kaks tundi päevas jalutada. Kui selline alandav olukord oli kestnud juba kuid, katkes noormehe kannatus. Ühel hommikul pakkis ta oma asjad kokku ja sõitis isa juurde Ratzeburgi.