Kaire Reiljan     

De la Gardie'de perekond pärineb Lõuna–Prantsusmaalt, algne nimi on d’Esconperie. Teada on 1380ndatest aastatest Robert d’Esconperie. Vaata sugupuud

1520–1585, vabahärra, väejuht. Sündis Russol’is Languedoc’is Prantsusmaal. Tema põhihuvi oli munklus. 1540ndatel alustas Pontus De la Gardie oma sõjaväelase teed Prantsusmaal. 1559 sattus Taani teenistusse (Fredrik II). Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal langes ta 1565 rootslaste kätte vangi. Pontus saavutas Erik XIV soosingu, kes andis talle 1571 vabahärra tiitli.Ta läks üle Rootsi armeesse. Pontuse suurim saavutus oli juhtida väejuhina sõda vene tsaari Ivan IV Julma vastu. 1574–1575 osales Liivi sõjas. Seejärel paus, kuid hiljem Liivi sõjas ülemjuhataja. Ta laiendas riiki Eesti ala võrra ja vallutas Narva. Sõjaväelasena oli tal alati hea strateegiline ülevaade ja vahvust, et teha ootamatuid rünnakuid arvuslises ülekaalus oleva vaenlase vastu. Püüdis venelastelt võimalikult häid rahutingimusi välja kaubelda. Abiellus1580 Sofia Gyllenhielmiga, kes oli kuningas Johan III väljaspool abielu sündinud tütar. Neil kaks last. Pontus De la Gardie uppus Narva jõkke 1585. aastal, kui ta tuli läbirääkimisvoorult venelastega. Ta on maetud Tallinna toomkirikusse.

1582–1640. Vabahärra. Oli Turus asehaldur 1615, Eestimaa kuberner 1626-28, Riiginõukogu liige ja Upplandi maavanem. Suri lastetuna.

20.06.1583 (Tallinn) – 1652. Krahv, väejuht. Jacob De la Gardie ema suri, kui ta sündis, isa uppus kolm aastat hiljem Narva jõkke. Jacob kasvas üles Soomes oma emapoolse vanaema juures ja valis juba varakult sõjamehe tee. Juba 18aastaselt oli ta ohvitser ja osales 1601. a. Poola–Rootsi sõjas kaitstes Valmiera linnust. De la Gardie peamine ülesanne oli juhtida sõda ida poole — Poola ja erinevate vene grupeeringute vastu. 1601–1606 oli ta koos relvavenna Carl Carlsson Gyllenhielmiga poolakate käes vangis. Kui ta vabanes, õppis ta sõjakunsti Hollandis Oranje Mauritzi juures. 1616 tuli tagasi Rootsi ja astus Karl IX teenistusse. Oli Venemaa sõjakäigus ülemjuhataja. Sel ajal oli olukord Venemaal selline, mida nimetatakse suureks segaduste ajaks. Puudus kindel kandidaat Vene tsaaritroonile ja eri grupid võitlesid võimu pärast. Nii Rootsi kui Poola esitasid oma kandidaadid. Kandidaatidena olid päevakorral Gustav II Adolf ja tema vend Karl Filip. Sellepoliitilise virr-varri ajal õnnestus De la Gardie'l hõivata Moskva ja Novgorod. 1613. aastal olukord muutus. Venemaa troonile pandi uus tsaar Mihail Romanov ja vastuseis tugevnes. 1617. a. õnnestus De la Gardie'l sõlmida rahu Stolbovo all, millega Rootsi sai endale Kexholmi (Pähkina) maakonna ja Ingerimaa. 1613. sai Jacob De la Gardie'st Riiginõukogu liige. 1615. a. sai krahvitiitli ja Läckö lossi. 1621. a. sai Liivimaa kuberneriks ja seitse aastat hiljem Rootsi riigimarssaliks ja sõjakolleegiumi juhiks. 1618. a. oli Jacob De la Gardie abiellunud Gustav II Adolfi noorpõlvearmastuse ilusa Ebba Brahega ja neil oli 14 last (7 poissi ja 7 tüdrukut).     

Legend Laisast Jaagust Haapsalu lossi omanik Jacob de la Gardie oli õeieti ettevõtlik mees, kuid kõiki toiminguid teostas ta äärmiselt pikaldaselt, rahulikult ja järelemõtlikult. Seetõttu andsid eestlased talle "Laisa Jaagu" hüüdnime. Kord oli krahv parajasti saunas, kui ta adjutant teatas suure vaenlaseväe liginemisest. Krahv keeras rahulikult teisele küljele ja vastas: "Nad oodaku senikaua, kui ma olen saunast väljas!" Ilma mingi ruttamiseta pesi ta end siis edasi. Saunast väljunud, ligines ta vaenlasele ning võttes kaasa hariliku peapadja, sõnas seda avades: "Välja, välja, hobu ja mees!" Padjast võetud suled lendasid tuules ning igaüks neist muutus ratsanikuks ühes hobusega. Niiviisi oli vaenlane peagi võidetud. Kord puudus krahvil jällegi sõjavägi. Kuna vanakurat oli krahvi liitlane, ronis see kirikukatusele ning hakkas säält laastusid maha kiskuma. Iga hoobi juures hüüdis vanakurat: “Hobu ja mees!” Mahakukkuvad laastud muutusid kõik ratsanikkudeks ning krahv võitis lahingu. Saadan aga nõudis säärase abi eest oma osa ning käis mitu korda vana sõjamehe hinge ära toomas. Krahv lamas aga voodis ning palus kurja sõpra, et see senikaua ootaks, kuni krahv on täielikult riietunud. Vanakuri tõotas seda, kuid kauem enam oodata ei lubanud, kuna varem oli teda sarnaste ettekäänetega juba mitmekordselt petetud. “Tubli,” vastas krahv, “küll ma nüüd selle eest juba hoolitsen, et oleksin alati lõplikult riietumata!” Siitpääle puudus krahvi riietuse juures alati mingi ese, kas sukapael, kaelarätik või üks saabas. Vanasaadan käis teda tihedasti külastamas, kuid pidi alati tagasi minema pettunult. Alles hiljem vabastasid taevased võimud vana rauga sellest kurjast sidemest. Krahv ehitas Stockholmi ilusa Jacobi-kiriku ning palvetas kaua altari juures. Sel puhul oli selgesti kuulda vankrikolinat ning kivipõrandast kerkisid üles leegitsevad tulekeeled. Arvatavasti tegi niisugust tempu vanakurat ise, kes ärritas ennast ohvri kaotsimineku üle.

Sõjaväelane. Sündis Stockholmis. Oli Riiginõukogu liige, osales 1640ndatel Prantsuse armees ja oli husaariväe ülem, kindralmajor. 1657–58 oli üks jalaväe juhte, juhtis minekut üle Poetti (?) välja. Ühe saare kuberner. Langes Kopenhaageni all.

Sündis 1630 Rootsis. 1697 oli Tartu õuekohtu esimees. Oli vallutatud Taani alade kuberner ja juhtis Lõuna-Rootsi rootsistamist.

Eestimaa kuberner 1687–1705. Põhjasõja ajal kutsuti ta Rootsi tagasi ja süüdistati võimetuses Eestimaad kaitsta.

Axel Juliuse poeg. Osales Hispaania pärilussõjas, on hiljem olnud üks kübarate partei algatajaisd 1741. Seda liini pidi on suguvõsa Rootsis alles.

1622 (Tallinn)–26.04.1686. Krahv, riigikantsler, kohtuminister. Ta sai mitmekülgse hariduse, oli Hollandis ja Prantsusmaal. Kuninganna Kristina õukonnas oli ta suures aus. 1646 — erakorraline saadik Prantsusmaal, riiginõukogu liige. 1648 sai kindraliks ja samal aastal Kuressaare krahviks (sai lääniks). 1649 Liivimaa kindralkuberner, 1651 riigimarssal, 1652 maksukolleegiumi president. 1660 oli riigikantsler, eestkostevalitsuse liige ja kõige mõjukam tegelane riigis. "Riigikantsler on ilusaim mees maailmas, särava mõistuse ja loomuliku kõneosavusega. Ta räägib ladina, itaalia, prantsuse, saksa ja hollandi keelt. Tal on keskmisest paremad teadmised ajaloost, tal ei puudu teadmised filosoofias, mõistab hästi poliitilisi küsimusi ja on silmapaistvalt hästi informeeritud poliitilistest suhetest Euroopas", nii kirjeldab Magnus Gabriel De la Gardie'd Itaalia diplomaat Lorenzo Magalotti 1674. aastal. Magnus Gabriel oli teinud säravat karjääri — sõjaväelane, riiginõukogu liige, kohtuminister ja Uppsala ülikooli kantsler. Noorpõlves oli ta kuninganna Kristina soosik ja abiellus Karl X Gustavi õe Maria Eufrosynega, kes oli üles kasvanud Kristina õukonnas ja oli Kuninganna lemmikkaaslannasid. Neil oli 11 last, kellest vaid 3 kasvasid täisealisteks. Tema iseloom oli vastuoluline. ta oli edev ja kergesti ärrituv. Sõjaväelasena näitas ta mitmel korral üles otsustamatust ja sattus mitmel korral vaenlaste kätte vangi. tema ebamajanduslik mõtlemine nii riigi- kui ka eraelus tegi teda sobimatuks riigi varahoidja ametikohale. Olles ametis riigikantslerina (1660–1672) sattus ta mitmel korral konflikti nendega, kes tahtsid vähendada riigi võlgu. Konfliktides oli tal komme varjuda oma mõisatesse. Magnus Gabriel oli võimekas välispoliitikas. ta oli tuttav Prantsuse sisepoliitikaga ja otsis seal toetust Rootsi poliitikale. ka kultuuri alal on ta andnud suure panuse. Tema loodud on muinsustekolleegium (1660). Uurijad ja kirjanikud said temalt suuri toetusi ja ta toetas raamatute väljaandmist. Oma raamatukogu annetas ta Uppsala ülikoolile. Temast jäi järele palju losse (12 lossi ja üle 1000 majapidamise), mida ta ehitada laskis — Läckö, Ulriksdal, Karlberg, Venngarn, Mariedal. Ta oli prantsuse arhitektuuri ja kultuuri juurutaja Rootsis. Makalös, Stockholmi kesklinnas, mis põles maha 1825, oli tema loss. Tema isiklik elu oli luksuslik ja pillav. Vaatamata tema suurtele sissetulekutele, olid võlausaldajad tal pidevalt kannul. Karl XI reduktsioon puudutas teda valusalt. Magnus Gabriel suri vaese mehena. 1680 moodustati erikomisjon eestkostevalitsuse-aegsete mahhinatsioonide uurimiseks. Magnusele mõisteti trahv. talle jäi vaid kaks valdust — Venngarn ja Höjentorp. Magnus Gabriel otsis rasketel aegadel lohutust religioonist ja tema kirjutatud on Rootsis tuntud psalm: Jag kommer av ett brusand hav. Magnus Gabriel ja tema naine on maetud Rootsis Varnhems'i kirikusse.

Magnus Gabrieli poeg.Oli väga diplomaatiline ja rahumeelne. Oli Svea õuekohtu president 1682. Hiljem Turu ülikooli kantsler. 1692 oli Pommeris reduktsioonikomisjoni juht.

Eestis olid nad kõige suuremad maaomanikud. 1581. a. sai Pontus tasuks Narva operatsiooni eest Kolga mõisa Harjumaal. Kolga oli väike, kuid ehitati välja 17. sajandi lõpul. Jacob ostis 1628. a Haapsalu linnuse, linna ja lääni, ühendades need oma muude valdustega Haapsalu krahvkonnaks. 1648. aastal sai Jacob De la Gardie läänina Saaremaa, kuid 1654. aastal pidi selle tagastama. Läänimaid oli neil ka Lõuna-Eestis.

1581. aastal sai Pontus Kolga mõisa tänuks sõjalise tegevuse eest. 1620. aastatel hakati Jacobi käsul varemetes mõisale ehitama kivist mõisahoonet. Tallinna ehitusmeistri Z. Hoffmanniga sõlmiti leping ühe väiksema kivihoone varemeist üleskohandamiseks. 1630. aastate teisel poolel alustas müürseppmeister H. Lange eeltöid juba kahekorruselise kivist härrastehoone püstitamiseks, mis valmis 1642. a. On teada, et hoone mõõtmed olid 75x18 rootsi küünart, lisaks eluruumidele ja köögile leidus ülakorrusel ka suurem saal. S. Karlingi arvates kasutati H.J. Kristleri jooniseid, mistõttu võiks oletada Kolga stiililist lähedust näiteks De la Gardie maalossile Ulriksdalis. Kolga residentslikkust pidi rõhutama kahe kahe lehtla, pügatud hekkide, mustriliste lillepeenarde ja arvukate viljapuudega iluaed. Jacobi ajal püstitatud kivihoone moodustab praeguse mõisahoone tuumiku. Mõisa päris Jacobi tütar Katarina De la Gardie, kes abiellus krahv Stenbockiga.

1648. aastal oli piiskopiloss lagunenud. Asehaldur Hytte arvas, et loss tuleb maha lammutada ja rajada Sõrve sääre tippu uus. De la Gardie laitis selle mõtte maha. 1650. aasta suvel saatis Magnus oma ehitusmeistri Frans Stimeri lossi ümberehitusvõimalusi uurima. Samal ajal kui Stimer valmistas ette lossi ümberehituse projekti, pöördus krahv itaalia arhitekti Nicodemus Tessini poole, et too esitaks projekti lossi ümberehituseks. U. 1652. aastal esitatud projekt pole säilinud, küll aga kirjeldused ja nende järgi sarnanes praegusele Stockholmi kuningalossile. Tugevalt Itaalia baroki mõjutustega — ühes tiivas sammastike ja arkaadidega siseõu, monumentaalne trepikoda, peosaal ja kabel, teises tiivas esinduslikud elukambrid. Ümberehitus tuleks liiga kallis, mistõttu De la Gardie loobus. Otsustas hoopis teise, Augsburgist pärit Franz Stimeri porjekti kasuks. Võttis aluseks linnuse sisemise ümberehituse. Tema projekti järgi on ehitatud näiteks Läckö loss Rootsis. 1653. aastal algasid tööd vana lossi parandamisega. Paksudesse müüridesse raiuti uued suured aknad, alustati keskaegsete müüride lammutamist. Detsembris tööd katkesid. Järgmisel aastal läks Kuressaare valdus tagasi kuninganna Kristiinale. Sellest ajast on Kuressaares raekoda ja vaekoda. (Plaanisid välja ehitada ka mõisaid Ansekülas ja Maasilinnas.)

Jacob De la Gardie ostis 1626. aastal Haapsalu lossi. 1620–30ndatel aastatel tegeldi taastamistöödega, sest linnus oli pärast Liivi sõda väga halvas seisukorras ning krahv pidas esmaseks ülesandeks loss uuesti elamiskõlblikuks muuta. 1626. aastal lasi Jacob Haapsallu teenistusse toodud kiviraidur Arent Passeril mõõdistada varemeis linnuse — sellest ajast on esimene teadaolev linnuseplaan.1631. aastal Passeri asemel Joachim Winter. 1634. aastal sai toomkirik valmis, 1640ndatel uusehitused, korrastati saale ja kirikusse sai uus rõdu ja pingid. Tööd seiskusid, sest Jakob ehitas losse ka Rootsis ning Winter oli hõivatud tellimustöödega sinna. Pärast Jacobi surma 1652. aastal, läks Haapsalu Magnusele. Kaks aastat hiljem, pärast Saaremaa minekut krooni alla, pööras Magnus põhitähelepanu Haapsalule. 1653. a usaldas Magnus Haapsalu kavandamise kuulsa Augsburgi ehitusmeistri E. Holli pojale Matthias Hollile. (Tema projektist on säilinud A. Brentzelli poolt 1660ndatel tehtud koopia) Holl viibis Haapsalus 1653–54 ja 1657–58. Projekt nägi ette olemasolevate ehitiste ümberehitamist ja moderniseerimist — linnusest pidid saama nelinurkse sisehoovi ning eraldi kellatorniga loss, mille maneristlikult toretsevas stiilis on tunda lõunasaksalikke mõjutusi E, Hollilt, J. Wolfilt ja H. Schickhardtilt. Lossi ehitus hakkas venima 1670ndatel aastatel, kui Magnus Gabriel De la Gardie oli segatud tülidesse õukonnas. 1681 pantis Magnus oma valdused väimehele Otto Königsmarkile, 1688. linnuses tulekahju. Reduktsiooni käigus läks valdus riigile. Vormsis rajati Magnushofi mõis koos mõisapargiga.

Hiiumaa kohta pole teada ehitusi, kuid seal töötas nende Hüti klaasikoda. Ilmselt võtsid osa ka Reigi kiriku ehitamisest.

Audru kirik oli Pärnu krahvkonna koosseisus ning selle krahvkonna said nad kompensatsiooniks Saaremaa eest. 1677. aastal oli Audrus ainus täisbarokse plaaniga kirik. Ehitusmeister oli lätlane Jürgen Grabbin. 1681. aastal pantisid De la Gardie’d oma valdused Königsmarkidele. Peale Põhjasõda sai Axel Juliuse liin osa valdusi tagasi.