Eha Vaalma, 1991. a.

Artikkel ilmus ajalehes Läänlane 4. juulil 1991

Taebla, üks Läänemaa asulaid, asub Tallinna-Haapsalu maantee ääres, Palivere ja Haapsalu vahel. Esmakordselt on Taibele küla mainitud 1341. aastal. Ühele poole maanteed jääb Haapsalu EPT uus kontorihoone koos kultuuri- ja spordiehitistega, teisel pool teed, põliste pargipuude varjus oli omapärane, vana, puust, kollaseks värvitud mõisahoone (hävis 1991. a. 9. jaanuaril tulekahjus). Taebla mõisa vanim teadaolev nimi oli Koyvel, hilisemates dokumentides Taibel, Toybel, Toubel. Esmakordselt on mõisat nimetatud ühes müügilepingus 1515. aastal, kust selgub, et tegemist oli 4 adramaa suuruse valdusega, mille juurde kuulus ka veski. Praegusesse asupaika toodi mõisasüda alles 17. sajandi algul. Varasematel aastatel kuulus mõis kihelkonna suuremate mõisate hulka ja vahetas pidevalt omanikke. Vene võimu saabudes kuulus Taebla mõis võõrandamisele. Keisri ukaasiga 10. augustist 1715 kinnitati see Tallinna ülemkomandandi lauamõisaks. Kroonumõisa staatuses püsis mõis üle pooleteise sajandi. See oli ka põhjus, miks esinduslikumat mõisasüdant välja ei ehitatud. 1757. aasta revisjoni järgi kuulunud Taebla mõis isegi Aleksander Puškinile (Hannibal), kuulsale Vene poeedile, kinnitab oma kirjas viimase mõisaomaniku Aleksander Saare tütar. Ka pärast seda, kui mõis jälle erakätesse läks, ei muutunud oluliselt midagi. Kui 1890. aastal oli mõisal veel 4177 tiinu maad, siis 1901. aasta kevadeks kahanes maavaldus juba 548 tiinule, olles Lääne-Nigula mõisate hulgas üks väiksemaid. 1917. aastal ostis Taebla mõisa, õigemini küll suurtalundi, Põhja-Eesti Põllumeeste Seltsi kesktoimkonna maaparandusinstruktor Aleksander saar. Maad oli siis 512,22 ha, millele hiljem liideti 31,89 ha endisi Põllupanga maid. Aleksander Saar oli tihedas läbikäimises kunstnik Ants Laikmaaga, kellest peagi sai nende perekonnasõber ja noorima tütre ristiisa. Sõpruse kinnituseks istutas Ants Laikmaa Taebla mõisa parki tamme. Kuna mõisamaja ise oli tagasihoidlik, siis pandi seda rohkem rõhku haljastusele. Peahoone ümbrust kaunistasid avarad ning teedega piiratud muruväljakud, kuhu olid istutatud mõned puude- ja põõsasterühmad. Kuigi endisaegsest ilust pole palju järele jäänud, on kõik ikka veel kena vaadata. Park jätkus teisel pool Tallinna-Haapsalu maanteed. Jõesäng oli seal ilus, käänuline. Jõekäärud moodustasid toredaid poolsaari, mis tekkisid siis, kui kaevati magistraalkraav ja sellele ehitati tamm. Osa jõest oli paisutatud tiigiks, kus ujus kaks valget luike. üle jõeharude olid ehitatud sillad, kallastele olid seatud istepingid. Sellesse pargiossa ongi ehitatud Haapsalu EPT kontorihoone. Aleksander Saare käes oli mõis kuni 1940. aastani, mil Eesti NSV Riigivolikogu 23. juuli deklaratsiooniga maa natsionaliseeriti ning mõisa territooriumile moodustati Taebla sovhoos.