Tõnis Padu, 1994. Voldik.
Matsalu mõis asetseb Lõuna-Läänemaal, Matsalu lahe lõunaserval, keset põldusid ja niite tõusval maakühmul. Mõisasüdames leiame suhteliselt hästi säilinud hoonestuse, mis maalilise poolkaarena ümbritseb sopilist tiiki.
Matsalu mõisat on esmakordselt mainitud 1565. a.
1573. a. läänistati mõis Rootsi sõjapealik Claes Åkesson Tott’ile. 17. sajandil oli mõis renditud J. A. v. Derfeldt’ile.
18. sajandil kuulub Matsalu mõis Thure J. v. Manderstiernale, kes selle 1790.aastal pandib W. C. v. Stackelbergile.
Von Stackelbergi käest läheb mõis 1802. a. Otto von Nasackenile. Viimane, olles majanduslikes raskustes, pandib Matsalu 1821. a. B. v. Uexküllile.
1859.a. ostab mõisa W. v. Stackelberg, kes omakorda müüb selle 1867. a. parun N. von Hoyningen-Huenele, kellele kuulub Matsalu mõis kuni selle võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt.
1880. aastatel töötab siin koduõpetajana kirjanik Ed. Bornhöhe (Brunberg).
1931. a. asutatakse mõisa peahoonesse vene õppekeelega algkool Petserist siia ümberasutatud venelastest kalurite lastele. Kool töötas siin ka pärast II maailmasõda, kuni väikeste maakoolide kaotamiseni.
1980ndatel aastatel alustati mõisasüdame kohandamist Matsalu Riikliku Looduskaitseala keskuseks.
Matsalu mõisa hoonestuse väärtuslikumaks osaks on 18. sajandi 70-80ndatel aastatel ehitatud üsna suur liigendatud fassaadidega paekivist ehitatud peahoone, mille keskkorpus on kahekordse uugiosaga. Kitsaste vaheehituste kaudu liituvad viimasega kaks madalamat tiibosa. 1799.aasta hooneteloendis on nimetatud neid eraldiseisvate paviljonidena ning vaheehitused on seega teostatud hiljem. Tulemuseks on küllaltki keeruka plaanilahenduse ja arhitektuuriga hoone.
Maja mahtu vormivad rohkelt liigendatud kivikattega poolkelpkatused, millele lisavad ilmekust harjadelt väljaulatuvad jämedad mantelkorstnapiibud. Räästaste all kulgeb hoonet vöötav profileeritud karniis, erinevate hooneosade kesktelgi märgivad fassaadil ümmarguse viiluaknaga kolmnurkfrontoonid. Fassaadidel võib leida mitmeid kauneid detaile: ovaalsete rosettide ja ornamenteeritud vaheliistudega kaunistatud välisuksed ning nende peene liistujaotusega valgmikud, mustrilised aknanurgikud, sepistatud trepivõred jne. Naisemaskidega kujundatud rõdu malmkonsoolid pärinevad 19. sajandi lõpuosast.
Hoone ruumijaotus on kavandatud ajastule omaselt sümmeetrilisena, saal asub ehituse keskteljel akendega pargi poole.
Meeldivate proportsioonidega varaklassitsistlikus laadis Matsalu mõisa peahoone on täna armetus seisukorras. 1982. a. alanud restaureerimistööd on tänaseks seiskunud. Valminud on hoone restaureerimisprojekt, sihiga kohandada siia Matsalu Riikliku Looduskaitseala keskus. Kuni 1990. a.-ni kestnud restaureerimistöid on teostanud riikliku looduskaitseala ehitusbrigaad, Palivere Ehitusmaterjalide Tehas ja Pärnu restauraator.
Viimase kolme aasta jooksul on osa juba tehtud töödest hävinud, muutunud on ka restaureerimiskontseptsioon — loobutud on ideest rajada siia MRL keskus. Seni tehtud töid on finantseeritud riigieelarvest.
Matsalu mõisa hooneteansamblisse kuulub veel teisigi tähelepanuväärseid ehitisi. Peahoone esise tiigi vastaskaldal asub suur paekivist ehitatud ait, mida katab kõrge murdkelpkatus. Hoone esifassaad on suures osas taandatud varjualuseks, mida toetavad kaheksa toskaana kapiteelidega ümarsammast. Aidale on lisandunud mitmeid algupära rikkuvaid juurdeehitisi. Põhiosas on ait ilmselt samaealine mõisa peahoonega.Aida kõrval asub pikk tallihoone, teine samalaadiline paralleelhoone asub eelmainitu taga. Tall on ehitatud 18. saj. lõpul.
Tallide taga paikneb dekoratiivses historistlikus laadis 19. saj. teisel poolel ehitatud sepikoda. Hoone on püstitatud lõhatud maakivist, nurgad ja aknauksesillused on laotud paeplokkidest. Tähelepanu väärib veel pargi nurgal asuv kuusnurkse põhiplaaniga jääkelder.
Matsalu mõisaansambli võluvaks raamistuseks on mitmeosaline, ligi 9 hektari suurune park. Pargi kompaktsem ristkülikukujuline regulaarplaneeringuga osa asub peahoone taga ning on piiratud paekivimüüriga. Selle pargiosa serva on 1990ndatel aastatel looduskaitseala töötajatele ehitatud kaks stiililiselt ansamblisse sobivat pereelamut. Peahoone ees on haljastus harvem ka läbipaistvam, väljavaadet ilmestab suur tiik, mille keskel asub saar.
