Arhitektuurimälestiste avarii-restaureerimistöödeks oli muinsuskaitseinspektsiooniga 2000. a. sõlmitud lepinguid (seega siis riigieelarvest finantseeritud) 866 960 krooni ulatuses. Millised on siis need objektid, millel töid teostati?

Haapsalu piiskopilinnuse kasemati konserveerimine. Töid alustati sissepääsu avamisega. Väljakaevetööde käigus selgus, et kasemati algne sissepääs oli lammutataud, kuid vundament osaliselt säilinud. Peale suudme avamist ja välikaevamiste lõpetamist alustati siseruumi vabastamist prahist ja tühjendama täitepinnasest umbes 20 meetri pikkusel lõigul. Peale käigu avamist leiti selle põhjaküljest kaaravad, mis konserveeriti ja jäeti avatuks. Kaarte eksponeerimiseks need kindlustati ja rajati raudbetoonsillus. Puhastati ja kindlustati sissepääsuosa ja sissepääs suleti metallväravaga. Tööde maksumuseks kujunes 192 701 krooni, tööde teostaja: OÜ Resteh ja projekteerija ning järelvalve teostaja OÜ H. Uuetalu.

Haapsalu linnusekirik ja ristimiskabel. Linnusekiriku pikihoone katuse altaripealsel katuseharjal olev raiddetail oli paigalt nihkudes lõhkunud vaskplekk-katust. Remondi käigus likvideeriti nimetatud kahjustus ja katuse sarikate peale ehitati hooldamise hõlbustamiseks ringtrepikäik. Ristimiskabelisse rajati lokaalventilatsioon võlvi tipus olevasse avasse ja paigaldati ventilator Ka need tööd on teostatud OÜ Restehi poolt, project ja järelvalve OÜ H. Uuetalu ja tööde maksumuseks kujunes 60 554 krooni

Hanila kiriku koori katus. Kiriku senise, 140 aastat vana kiltkivist katuse ekspluatatsiooniaeg oli läbi- kiltkivist katuse iga on tegelikult umbes sada aastat. Esmalt eemaldati vanad kiltkivid, seejärel proteesiti katuse kandekonstruktsiooni, kattelaudist, kooriruumi karniisi ning pikihoone idaviilu karniisi. Kiltkivi pandi tagasi koos ruberoidiga. Karniisid värviti ja parandati hädavajalikul määral ka pikihoone plekk-katust. Hanilas oli tööde teostaja OÜ Frantsiskus ja maksumus 365 800 krooni.

Martna kiriku katus. Kirik sai uue tsinkplekk-kattega katuse. ja tööde maksumus oli ca 200 000 krooni, tööde teostaja OÜ Rändmeister.

Martna kiriku tornikiiver. Alustati ettevalmistustöödega (konstruktsioonide tugevdamine, korrastamine) kiriku tornikiivri katte vahetamiseks järgmisel aastal.

Lisaks loetletud töödele kulus väiksemaid summasid veel ehitusmälestiste uuringutele ning projekteerimistöödele.

Ajaloomälestistest sai korda Pjotr Tšaikovski mälestuspink Haapsalus ja C. A. Hunniuse carrara marmorist rist Haapsalu vanal kalmistul.

Kunstimälestiste restaureerimiseks Läänemaal kasutati 23 000 krooni ja töös oli Vatla mõisa laemaaling, mis puhastati välja, konserveeriti ja jätkati 2001. aastal. 2000. aasta tõi kaasa ka mõned ärevusttekitavad probleemid, milliseid varem Läänemaal on väga harva ette tulnud.

Augustis teatati muinsuskaitseinspektsioonile arheoloogiamälestise rüüstamisest. Tegemist oli Martna vallas asuva Kirna küla “Kalmumäel” toime pandud ebaseaduslike kaevamistöödega. Arvatavasti lootes leida münte või esemeid, mida oleks võimalik antiigiäris turustada, olid rüüstajad kaevanud kolm suuremat ja paarkümmend väiksemat auku ja sellega suure osa kalmest rikkunud. Ilmselt kasutati abivahendina ka metalliotsijaid.

Sama kuu sisse jääb ka Ridala vallas Kiltsi mõisa renessanssportaali lõhkumine. Kas juhuslikust lasust või sihilikust tulistamisest tekitatud kahju eest ei ole aga paraku kedagi vastutusele võtta, sest selles piirkonnas õppusi korraldanud kaitseliitlased ega ajateenijad süüd omaks ei võtnud. Arvatavasti on tõhusaim võimalus selliseid tegusid ära hoida ümbruskaudsete inimeste teadlikkus ja huvi mälestiste olemasolu ning säilimise vastu. Õnneks ei ole vaja kajastada sellel aastal kirikuvargusi, loodetavasti osaliselt ka tänu sellele, et enamusess kirikutest on olemas valvesignalisatsioon.

Optimistlikuma poole pealt võiks esile tuua mõis-koolimajade renoveerimise riikliku programmi algatamist. 3. mail 2000 moodustati töögrupp, millesse kuuluvad haridus- kui kultuuriministeeriumi, Eesti Omavalitsuste Ühenduse ja Muinsuskaitseinspektsiooni esindajad, programmi lähtekohtade ettevalmistamiseks.

Töö tulemusena valminud mõisakoolide renoveerimise pingeritta (maakondade kaupa) on lülitatud mitu seesugust hoonet ka Läänemaalt: Vatla Põhikool, Uuemõisa Algkool, Noarootsi kool (Pürksi mõis), Liivi Algkool, mis on ehitatud vana mõisa abihoone alusmüüridele ja Palivere Eriinternaatkool, mis kasutab ka mõisa hooneid. Investeerimisprogrammi kavandamisel käsitletakse mõis-koolimajade vajadusi komplekselt, s.t lähtutakse nii muinsuskaitselisest kui ka hariduslikust aspektist. Lähitulevikus on kavas samalaadne kirikute restaureerimise riikliku tugiprogrammi ettevalmistamine.Kindlasti tõuseb sellistest algatustest tulu. Tähtis on juba see, et teadvustatakse restaureerimisvajadust ja seda riiklikul tasandil. Küllap püütakse siis leida ka vastavad finantseerimisvõimalused.