|
|  | |  |
Haapsalu linna raekoda asub vanalinna südames, linna vana peaväljaku — praeguse Lossiplatsi, kunagise turuplatsi — juures. Kunagi oli see linna keskus, kuid aegade jooksul on tsentrum edasi nihkunud. Praeguse linnakodaniku jaoks asub vana raekoda linna teises otsas kuhu iga päev niisama ei satuta. Vanas raekojas asub juba pool sajandit Läänemaa Muuseum. Aga kuidas oli varem?
Haapsalu linn on asutatud Saare-Lääne piiskopi Hermann I poolt aastal 1279. Haapsalu linnale antud linnaõigusest võib välja lugeda, et linna asutades loodi ka linna omavalitsus ehk raad. Kuid esimene kirjalik allikas on alles aastast 1420 — kiri Haapsalu raelt Tallinna raele, mis praegu asub Tallinna Linnaarhiivis. Sellest ajast peale algavad kirjalikud teated rae kohta. Aga raekoja hoone endaga on lugu keerulisem.
Kus keskajal Haapsalu raad tegutses, pole teada, niisamuti puuduvad teated ka rootsi aja kohta. Õigemini rootsi aja alguse kohta. Aastast 1664. on kirjalik teade, et sel aastal kinkis Magnus De la Gardie raele platsi (krundi) turu juures, kus eelmine raekoda oli olnud (vorerster das rathaus gestanden hatte…), et sinna uus ehitataks. Lubas selleks ka raha ja ehitusmaterjali. Kirjast selgub küll, et ka varem on linnal raekoda olnud ja just sellesama koha peal. Kuigi ei ole teada, kus asus see krunt, mille De la Gardie linnale kinkis. (Siinkohal olgu öeldud, et rootsi kõrgaadli perekonna De la Gardie omandis oli Haapsalu koos ümberkaudsete maadega 1628. aastast kuni taasriigistamiseni 1691. aastal.)
Raekoja ehitusest on veel üks teade, nimelt Magnus De la Gardie kiri järgmisest aastast, s.t. aastast 1665, milles ta annab teada, et ehituse suhtes on juba antud teatud korraldusi raha üleandmiseks. Kas raehoone ka valmis sai, pole teada. Sajandi lõpus tuli juba riigistamine, näljahäda, siis Põhjasõda ja selle järgne anarhia.
Alles 18. sajandi 30ndatel aastatel hakkas tsiviilelu stabiliseeruma, raekoja ehitamisele võidi nähtavasti mõtlema hakata alles 18.sajandi teisel poolel.
Jonas Carblomi käsikirjalise Haapsalu linna kroonika teatel õnnistas praost Carlblom raekoja sisse 10. juulil 1775. Raekojana ehk linna omavalitsuse hoonena eksisteeris maja II maailmasõja-aegse saksa okupatsiooni alguseni. Siis võeti raekoda uute võimude käsutusse ja linnavalitsus saadeti sealt minema. Mitte küll kaugele – Lossiplatsile, hotelli "Salon" ruumesse.
Nõukogude korra kehtestamisel viidi raekotta Läänemaa arhiiv ja Haapsalu rahvakohus. Need asutused said seal olla aga väga lühikest aega. Maakonna täitevkomitee otsusega 1946. a. augustis lubati endine raekoja hoone anda kasutada Lääne Maakondlikule Muuseumile. Otsusest tegudeni kulus aga üksjagu aega. Alles 1949. aastaks saadi maja täielikult muuseumi käsutusse. Kuna vana maja katus ja laed vajasid väljavahetamist, algas siis põhjalik remont. 16. märtsil 1950 kirjutati alla maja riiklikule vastuvõtuaktile. 1. mail avati kahes ruumis näitused: Tallinna Linnamuuseumilt deponeeritud portselani näitus ja muuseumitöötajate endi koostatud väljapanek stalinlike looduse ümberkujundajate — mitšuurinlaste — tegevusest. Sellest ajast peale on siis raekoda olnud muuseumi käsutuses.
Esialgu kasutati ainult esimest korrust. Katusealune oli suuremalt osalt kasutamata. Fondide kasvades jäi aga esimene korrus muuseumile kitsaks. Otsiti võimalusi ruumide laiendamiseks. 1961. aastal tehti Riiklikule Ehituse ja Arhitektuuri Komiteele ettepanek lubada hoonele teine korrus peale ehitada, kusjuures lubati, et hoone stiil ja välisilme jääb muutmata. Õnneks saabus komiteest eitav vastus. Hiljem nii rumalate ettepanekutega välja ei tuldud ja otsiti muid võimalusi.
1974. a. alustati hoone restaureerimisprojekti koostamist. Eesmärgiks oli arhitektuurimälestise restaureerimine ja restaureeritud hoone kohandamine muuseumi vajadusteks. 1977. a. restaureerimistööd lõpetati. Selle käigus taastati võimalikult algsel kujul hoone välisfassaad, pööningukorrusele ehitati muuseumi tööruumid ja fondihoidla, keldrisse katlamaja.
Restaureerimistööde käigus valmis kunstiajaloolase Epp Kangilaski ajalooline õiend. Antud töö on järgneva ehitus- ja stiilianalüüsi aluseks. Ehkki raehoone on kujunduselt lihtne, on see siiski stiilne, esindades 18. sajandi hilisbarokki. Maja on kivikatusega, krohvitud paekiviseintega ühekorruseline hoone sümmeetrilise peafassaadiga, mille keskkohta markeerib barokkportaal ja katuse kolmnurkne frontoon. Domineerivad tiheda jaotusega kõrged aknad. Neid on esifassaadil 8 — 4 kummalgi pool ust. Hoone nurki kaunistab pealekrohvitud nurgarustika. Hoone kuuluvust 18. sajandi hilisbarokki tunnistab rokokoo-stiilis puitnikerd-uks, mis asub eesfassaadil. Uks on säilinud suhteliselt hästi, vaid mõningad üksikelemendid on kaduma läinud. Seda immiteerib 70ndatel restaureerimistööde käigus valmistatud uus tagauks. 18. sajandi näiteks on siseruumides kunagise raearhiivi (praegu nn tollituba) kunstipäraselt sepistatud uks ja kaks fuajee puitust. Hoone algseist ehitusdetailidest on säilinud ka peasissekäigu kohal olev linnavapp. Fassaadide värvisondaazhide uurimise tulemusena selgus, et hoone algne värv on olnud kollane (helekollane ooker). Hiljem on järgnenud mitmesugused värvikihid, isegi üks helesinine (2-3) kattena. Esialgu oli hoones barokile omane anfilaadne ruumide jaotus, s.t. ruumide uksed asusid ühel pikiteljel. Maja keskel asus mantelkorsten.
Aegade jooksul on hoonega toimunud mitmesuguseid muudatusi. Üks suurem ümberehitus toimus 19. sajandil. Lisaks väiksematele ümberehitustele ehitati tagafassaadile juurdeehitusena käimla. Teine suurem remont võeti ette 1926. aastal. Ja järgmine suurem ümberehitus toimus 1970ndatel aastatel.
19. sajandi teisel poolel, kui Haapsalu hakkas üha enam kuulsust võitma kuurortlinnana, võeti tõsiselt käsile linna haljastus. Hakati rajama parke. Nii rajati 1880ndatel aastatel ka turuplatsi ja raehoone vahele park, mis tänaseni säilinud ja liikide poolest üks Haapsalu uhkemaid. Nii asub praegune Läänemaa Muuseum ajaloolise Haapsalu südames põlispuudega pargi serval vanas raekojas. 20 aastat on möödunud restaureerimistöödest. Nüüd on ligi viis aastat hoonet tasapisi vastavalt rahalistele võimalustele seestpoolt uuendatud. 2000. a. suvel jõudis järg fassaadini. See puhastati vanast värvist ja krohvist ja pandi peale uus krohvikord. 2001. a. suvel värviti maja vastavalt maja kõige esimesele värvikihile ookerkollaseks.
Hoone ei täida küll enam oma esialgset funktsiooni, kuid ekspositsioonis on linnavalitsemisele pühendatud tuba, nn. linnapea kabinet, kus asub kunagise Haapsalu linnapea Hans Alveri töökabineti mööbel.
Esinduslikumatest üritustest, mis Haapsalu vanal raekojal on viimastel aastatel tulnud läbi elada, võib meenutada 2000. a. aasta kevadisi Vene-Eesti läbirääkimisi, kus linnavalitsuse toas kunagise linnapea laua taga kirjutati alla Vene-Eesti vahelisele viisarezhiimi kokkuleppele ja toimus linnapea vastuvõtt nii nagu see võis toimuda aastakümnetegi eest.
|
|
